Kaitse koroonaviiruse vastu


Disclaimer: Mul pole meditsiinilist haridust; järgnevate mõteteni jõudsin uurides ja rakendades loogikat.

Pean koroonaviiruse teemast arusaamist tähtsaks, et osata end ja lähedasi paremini kaitsta. Kui pole elu, siis pole mitte midagi.

Kuna avalikkuses koroonaviiruse olemuse ja toimimise kohta infot ei jagata, siis pidasin vajalikuks midagi omalt poolt teha viirusevastases võitluses ja teen seda selle artikliga.

Valitsus kutsub inimesi üles kindla mustri järgi käituma, aga seni kuni inimestel puudub arusaamine, mis asi üldse on viirus ja kuidas ta "töötab", on raskem käitumissoovitusi omaks võtta. Tark inimene vajab mõistmist tegevuse mõtekusest. Aga alustame terminitest: viirus, bakter, haigus.

Viirus ei ole bakter

Rääkides koroonaviirusest, siis alates 2019-2020 räägime me nö uuest koroonaviirusest ehk koroonaviirus 2-st, SARS-CoV-2 (Severe Acute Respiratory Syndrome CoronaVirus 2).

Pole piinlik üle korrata, et viirus ei ole bakter. Viiruseosake on elutu, bakter on elusorganism. Kui bakterist võib mõelda kui väikesest loomakesest, siis viirusest võiks mõelda kui ainest. Viiruseosake on tuhandetest molekulidest koosnev korrapärane, "programmeeritud" kooslus. Viirus on loodud elusorganismi poolt, aga ta ise on elutu. Bakterist saab jagu antibiootikumiga, aga viirusest jagusaamine on raskem, sest ta pole elus. Viirus võib tappa ka baktereid.

Viiruseosake on palju väiksem kui bakter. Koroonaviiruse osakese läbimõõt on umbes 0,1 mikromeetrit. Võrdluseks, et läkaköha põhjustava bakteri suurus on umbes 0,7 mikromeetrit. Võrdluseks võib veel tuua juuksekarva, mille paksus on 100 korda suurem läkakoha põhjustava bakteri pikkusest. 10.000 koroonaviiruse osakest mahub kõrvuti 1 millimeetri peale.



Et terminites korrektseks jääda, tuleb rõhutada ka, et viirused ei ole haigused.

COVID-19 on haigus, mitte viirus

COVID-19 on lühend nimetusest "COronaVIrus Disease 2019". See on koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus. Viirus ja haigus ei ole sünonüümid, kuigi meedia on sellise mulje jätnud.

Kuidas viirus levib?

Kui koroonaviiruse osake satub kopsu, siis kopsurakk peab seda toitaineks ning imeb selle umbes kümne minutiga enda sisse. Nüüd hakkab juhtuma see, mida me kardame - meie enda kopsurakud hakkavad SARS-CoV-2 osakesi paljundama. Kopsurakk loob ligi tuhat uut koroonaviiruse osakest. Selleks kulub vähemalt kümme tundi, võib-olla mõni päev. Nüüd hingab inimene enda poolt loodud uued koroonaviiruse osakesed välja ja nakatab lähedalolijad. Kui viiruse põhjustatud häving kõrvale jätta, siis on päris imekspandav see mehhanism kuidas viirus levib. Tuleb meelde sotsiaalmeediatermin "viraalne levik". Arvestades kui kompleksne on üks viiruseosake, siis on hämmastav, et kopsurakk suudab seda kopeerida. Üks koroonaviiruse osake koosneb tuhandetest makromolekulidest (proteiinidest), mis omakorda koosnevad tuhandetest aatomitest - niisiis koosneb üks koroonaviiruse pallike miljonitest aatomitest.

Kui meil poleks tänapäevaseid teavitus- ja kaitsemeetodeid, siis tapaks COVID-19 üüratult rohkem inimesi. Tänu koroonaviirusele mõistame me nüüd ka 1918-1920 levinud viirust, mis oma nelja lainega nakatas kolmandiku maailma inimestest.

Kuidas end kaitsta?

Kui koroonaviirus 2 levima hakkas 2020. aasta alguses, siis oli hirm väga suur ja seetõttu levis ka idee pindade puhastamise ja käte desinfitseerimise hädavajalikkusest. Oleme selgeks saanud, et ei pea kartma koroonaviiruse saamist pindadelt. Pindadelt saaks viirus käte kaudu sattuda suhu ning sealt seedetrakti, kuid see ei tekita probleeme. Peame vältima koroonaviiruse osakeste sattumist kopsu.

Käte pesemine on muidugi väga oluline. See andis inimkonna ajaloos parima tulemuse elude kaitseks. Nii hämmastav kui see ka pole, korrapärane käte pesemine kui tervisekaitsemeede tuli alles üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetuse paiku ning levis pigem alles kahekümnenda sajandi alguses. Osaliselt tänu sellele langes senine suremus ning inimkonna tohutu kasv sai alguse.

Rääkides käte pesemisest COVID-19 kontekstis, siis minu arust on asja mõte eemal hoida muud haigused - et kui haigestutegi COVID-19-sse, siis ei teeks olukorda hullemaks mingi muu haigus. Et viiruseosake saaks pesemata käe pealt kopsu pääseda, on minu arust marginaalne oht võrreldes sellega, mida põhjustab viiruse sissehingamine. Nakatunud õhu sissehingamisel mängib rolli ka kui palju ja kui kaua seda sisse hingata.

Rääkidest maskidest, siis kui selle materjal on piisavalt tihe, et kinni püüda väikesi osakesi, siis liigub ka õhk läbi selle kehvasti. See tähendab, et tiheda maski puhul liigub välja- ja sissehingatav õhk kahjuks suuresti ka maski ja näo vahelt. Selles saate veenduda nii: võtke apteegimask, suruge selle materjal tihedalt vastu avatud suud, pigistage nina kinni ja püüdke suuga läbi materjali hingata - olete üheaegselt üllatunud odava apteegimaski materjali tihedusest ja rabatud kui aeglaselt õhk sellest läbi läheb.


Lõikasin apteegimaski lahti, et näha selle erinevaid kihte

Mille eest saaks kaitsta visiir? Kohapeal püsides olete veidi rohkem enda "õhuruumis", aga see on ka kõik. Sall? Näo ette pandud sall vähendab õhu väljahingamisel selle levimiskiirust hingajast eemale, aga see ei saa kuidagi filtreerida sissehingatavat õhku. Mitmekihiline riidest mask on juba oluliselt parem kui sall, aga riie on ju alati kootud ning seetõttu ei saa ta kuidagi püüda väikeseid osakesi. Koroonaviiruse osake on nii väike kui 1/10000 mm, aga õnneks liigub ta osaliselt koos väljahingatavas õhus oleva niiskusega ja on seetõttu "suurem". Kindlasti tasub kasutada maski, sest see vähendab õhu liikumiskiirust ja sellega viiruseosakeste levikut. Ükskõik millist maski kasutate, tuleks tagada, et võimalikult palju õhku liiguks läbi maski ja võimalikult vähe maski ning näo vahelt. Isegi kui maski ülaääres olev traat on nina järgi painutatud, liigub palju õhku maski vahelt, mitte läbi maski. Paha on avalikus siseruumis näha inimesi, kes traati nina järgi ei painuta või käivad üldsegi nii, et nina on maskist väljas. Teistpidi halb on see kui inimene paneb maski liiga vara ette - näiteks kodust poodi minemisel -, sest selleks ajaks kui ta poodi jõuab, on mask hingeõhu niiskusest osaliselt ummistunud ning õhk hakkab liikuma veelgi rohkem maski ja näo vahelt.

Maski kandmine näitab, et olete hooliv ehk hea inimene. Inimest võetakse sellisena nagu ta end välja näitab. Inimesed, kes ilma katmata ninaga avalikes siseruumides käivad, suurendavad koroonaviirusest põhjustatud surmasid. Seega pole hoolimatu olla ainult häbiväärne, vaid selle tulemuseks on kaotatud elud.

Elude päästmiseks tuleb vältida koosolemisi. Tegelikult ei juhtuks ju midagi kui koolimajad oleksid isegi terve ühe aasta kinni. See ei tapaks kedagi. Koolide lahtihoidmine panustab õppurite vanavanemate hukkumisse. Lapsed saavad kodus õppida - nad on seda alati teinud - ja kriisi tingimustes pole tegelikult oluline, kui kiiresti läbitakse õppeaasta programm. Mingu selleks kasvõi kaks aastat, sellel pole mitte mingit vahet. Elude hoidmisest tähtsamat ei saa olla. Soov raskusi ja ebamugavusi mitte kanda kannab kellegi elu hinda.

Seni kuni me jaksame anda omalt poolt mingi panuse viirusevastases võitluses, säästame kellegi elu. Pingutamine pole lihtne, aga see ju teebki inimeseks.

Kokkuvõtteks:
Et mitte saada (ja seejärel levitada) koroonaviirust, tuleb hoiduda sisse hingamast õhku, kus on viiruseosakesi.


E-mail: info@jamesherne.com